Leedu hoiab tootjaid ja tarbijaid pärast Vene võrgust lahkumist rohkem kui Eesti

Energeetikaekspert, Baltic Energy Partnersi juhatuse liige Marko Allikson sõnab saates Energiatund, et pärast Vene võrgust lahkumist hoiab Leedu oma tootjaid ja osaliselt ka tarbijaid rohkem kui Eesti. Kogu Baltikumi jaoks saab sageduse hoidmise nabanöör Euroopaga olema vaid üks õhuliin. Kuni juuni lõpuni katab Eestis teadupärast sageduse hoidmisega seotud kulud võrguhaldur Elering, misjärel hakkavad seda katma aga tootjad ja tarbijad. "Leedus kannab aga terve 2025. aasta kulud võrguhaldur ise," räägib Allikson. Ka seejärel suunatakse kulud tarbijatele seal kolme aasta jooksul järk-järgult, mitte korraga. Samas on Alliksoni sõnul aspekte siin aga palju ning kuidas jagada sageduse hoidmise kulud tootja ja tarbija vahel või nõuda need sisse bilansihalduritelt ebabilansi tariifi kaudu, nõuab hoolikat kaalumist. "Arvan, et kuna see kord pole ka Eestis veel kehtima hakanud, seisab see diskussioon osaliselt veel ees." Allikson hoiatab, et oma tootjatele piirkonnaga võrreldes kõrgemate tariifidele seadmine võib anda hoobi taastuvenergia rajamisele, sest kõige rohkem ebabilanssi tekib just taastuvenergia tootmises. "Ebabilansi tariifile kulude lisamine tundub küll ühest küljest kõige õiglasem, aga siin on omad riskid," sõnab Allikson ja ütleb samas, et lõpuks maksab kõik kinni tarbija, sellest pole pääsu. Balti turud on omavahel võrrelduna olnud Marko Alliksoni sõnul seni sageduse hoidmise mõttes natuke erinevas seisus. Leedus on töös suur pump-hüdrojaam Kruonises ning seal on ka varem investeeritud akudesse. Saates räägib Baltikumi elektrivõrgu toimimisest, sageduse hoidmisest ja töösse rakenduvast sagedusturust ka Eleringi juhatuse liige Erkki Sapp. Saatejuht on Lauri Leet. Fotol Marko Allikson Baltic Energy Partnersi kontoris 2016. aastal. Foto autor Eiko Kink.

There are no comments yet.

Please log in to write the first comment.